"Ravikindlustus kõigile!" – milleks?

Elin Kard (4/2023)

Alates käesolevast kvartaliajakirja KUNST.EE numbrist jõuab ajakiri lisaks tavalugejatele Eesti Kunstnike Liidu vahendusel järgneva aasta jooksul ka Riigikogu hoones töötavate inimesteni. Aasta jooksul tutvustame neljas ajakirja numbris kunstivaldkonna eripärasid ja probleeme, mis on loomevaldkonda pikki aastaid saatnud ja vajavad kiireid lahendusi. Käesolevast numbrist leiate lühiülevaate vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse keerukusest ja kronoloogilise ülevaate Eesti Kunstnike Liidu algatatud meeldetuletuskampaaniaga "Ravikindlustus kõigile!" senistest seotud tegevustest ja sündmustest.

Mittetulundusühing Eesti Kunstnike Liit on enam kui tuhande liikmega Eesti üks suuremaid loomeliite, ühendades paljude erialade kunstnikke, disainereid, kunstitöötajaid, kunstiteadlasi ja illustraatoreid. Lisaks on liidul 18 alaliitu ja liit on omakorda mitmete siinsete ja rahvusvaheliste ühenduste liige. Liidu peamised töösuunad on lähtuvalt kunstivaldkonna olukorrast, kunstnike tööspetsiifikast ja liidu põhikirjast tulenevatest eesmärkidest äärmiselt laiad. Liit töötab huvikaitseorganisatsioonina igapäevaselt kunstnike ja kunstitöötajate probleemide lahendamise nimel, haldab ja kaasajastab kunstnikele tööks vajalikke ateljeesid mitmetes hoonetes ning nõustab ja toetab liikmeid paljudes erinevates küsimustes.

Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse võimalustest

Vabakutseliste sotsiaalkaitse puudumist mõjutavad juba aastakümneid mitmed tegurid: kehtiv seadusandlus, poliitilised otsused ja liigagi sageli domineeriv otsustamatus. Kehtiva maksusüsteemi ülesehitus ja erakondade vaated sotsiaalküsimustele. Samuti tööandjate võimalused, soovid ja mugandumised ning vabakutseliste hajusad ja madalad sissetulekud ja ebakindel tööhõive. Aga ka vähene teadlikkus enda õigustest ja kohustustest.

Riik tagab kodanikele teenused ja hüved, millest osa on otseselt seotud isiku maksulaekumistega. Sotsiaalseteks garantiideks ehk sotsiaalkaitseks saab nimetada eelkõige sotsiaalvaldkonna tagatisi – ravikindlustust, pensionikindlustust, töötuskindlustust, puhkusehüvitist ja emapalka. Sotsiaalsetest garantiidest tulenevad hüved on omakorda arstiabi, haigushüvitised, vanemahüvitis, vanaduspension ja töötuskindlustushüvitis. Valdav osa sotsiaalsetest garantiidest on sõltuvuses isiku maksulaekumise suurusest, kuid teenustele rakendub solidaarsusprintsiip. Vabakutseliste töötasud ja sellest tulenev maksulaekumine on aga ebaregulaarsed ja ei taga sotsiaalseid garantiisid sarnaselt töölepingu alusel töötavate regulaarse sissetulekuga töötajatega. Seetõttu leiavad vabakutselised loovisikud end tihti olukorrast, kus vähestelt töötasudelt makstakse maksud, kuid sotsiaalseid hüvesid sellega ei kaasne. Seetõttu on ka kummastav korduma kippuv süüdistus, et loovisikud soovivad hüvesid ilma makse maksmata ja kellegi teise arvelt. Solidaarsusprintsiip on olemas, aga selleni jõudmiseks pead alati suutma astuda üle sotsiaalmaksumiinimumi lävendi.

Riik on viimastel aastatel tellinud mitmeid sotsiaaltagatiste kättesaadavust puudutavaid uuringuid. Neist esmakordselt loovisikute olukorda analüüsiv, 2021. aastal valminud Praxise läbi viidud uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (Koppel jt, 2021) sai järje 2023. aastal, mil valmis Kultuuriministeeriumi tellitud ja Civitta Eesti poolt läbi viidud uuring "Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine" (Koppel jt, 2023). Uuringute tulemuste ja viiruskriisis eriti teravalt esile kerkinud probleemide tõukel on alanud protsess 2005. aastast kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS, 2004) kaasajastamiseks seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse loomisega ning valminud on kokkuvõte kaasamisest ning ülevaade töögrupi poolt välja pakutud lahendustest "Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine" (Soomre jt, 2023). Loovisikute sotsiaalse kaitse olulisust rõhutab ka kultuuri valdkonna peamisi strateegilisi eesmärke koondav ning järgnevate aastate tegevusi suunav ja neid eesmärke ka riigieelarvega siduv "Kultuuri arengukava 2021–2030 (Kultuur 2030)" (Kultuuriministeerium, 2021) ning eelpool nimetatud 2023. aastal valminud uuring "Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine" (Koppel jt, 2023).

Erinevate uuringute kokkuvõtteks võib väita, et vabakutseliste loovisikute hinnanguline arv on Eestis vähemalt 10 000 inimest. Vabakutseliste töötajate arvu, nende valdkonnast sõltumata, on keerukas hinnata, sest kehtivad seadused ja arvestustavad käsitlevad vabakutselisust erinevalt või ei käsitle üldse. Olukord vabakutseliste sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse ja vabakutseliste toimetulekuga on aga murettekitav. Projektipõhise tööga seotud garantiid ei suuda vabakutseliste tegelike vajadustega kaasas käia ning ei ole tegelikult tehtud panusega proportsionaalsed. Vabakutselisusega seotud sotsiaal- ja tööpoliitika on pigem reaktiivne ning selle asemel on vabakutselistele loovisikutele parimaks tagatiseks garantiide ja sissetulekutoe pakkumisel järjest enam muutumas loometoetus, mille tingimused seaduses vajavad kaasajastamist (Koppel jt, 2021). Loovisikute ja loomeliitude seaduse loomisel 2000. aastate alguses lähtuti eelkõige ajutiste toimetulekuraskuste leevendamisest ja seaduse abil ravikindlustuse puudumise osalisest leevendamisest loovisikutel. Seadus ei puuduta seetõttu olulisi mõisteid seoses loovisikutega ega anna ka selgitusi loovisikute igapäevastele tegevustele. Seaduse kaasajastamise ettevalmistamise protsessis on töögrupid põhjalikult analüüsinud koos ettepanekute väljatöötamise eestvedajatega sotsiaalkaitse kättesaadavust, vabakutselisuse määratlemist, professionaalse loovisiku määratlemist, loometöö väärtustamist ja ka loomeliitude rolli loovisikute eestkõnelejate ja huvikaitseorganisatsioonidena. Oluline paradigmanihe on toimumas seoses loovisikute ja nende tegevuse defineerimisega tööna, mitte hobitegevuse, huvitegevuse või tegevusena, mida tehakse õhtuti ja nädalavahetustel pärast "päris tööd".

Oluline on ka käimasolev Kultuurkapitali seaduse (KultKS, 1994) muudatus, mis võimaldaks seni stipendiumitena makstavad loometöö toetused defineerida tööna ja lisada toetussummale ka sotsiaalsed garantiid tagava maksuosa (338 SE, 2023).

 

 

 

 

Loovisikute toimetulekust

Praegune sotsiaalkaitsesüsteem tagab töövõtjale erinevad hüved ja paljude hinnangul ka sotsiaalse õigluse. Kehtiva sotsiaalseadustikuga aidatakse kaasa Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS, 1992), Euroopa Liidu õiguse ja siduvate rahvusvaheliste lepingutega kaitstud sotsiaalsete õiguste tagamisele. Sotsiaalkaitse eesmärk on toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust, luua võrdseid võimalusi, saavutada tööhõive kõrge tase, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Sotsiaalseadustiku eesmärk on luua õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske (SÜS, 2015). Praegune sotsiaalsete tagatiste süsteem lähtub seega maksupanusest ehk kehtestatud sotsiaalmaksu miinimummäära tasumisest. Sotsiaalmaksu kogumise eesmärk on riiklikuks pensionikindlustuseks ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Isik, kelle töistelt tuludelt sotsiaalmaksu maksti, saab seeläbi vastuhüve. Eestis paljudes valdkondades levinud töötasu asendamisel dividendiga säästetakse küll sotsiaalmaksukulu, kuid samas tarbitakse sotsiaalseid hüvesid teiste maksumaksjate arvelt. See ei ole põhjendatud ega ka õiglane teiste maksumaksjate suhtes, kes tasuvad töötasult sotsiaalmaksu ja -makseid, ega ka vabakutseliste (loovisikute) vaatest, kes maksavad hajusatelt tasudelt makse, kuid kellele samuti sotsiaalsed garantiid ei laiene.

Civitta Eesti uuring (Koppel jt, 2023) loovisikute toimetulekust, sissetulekutest ja sotsiaalsetest garantiidest kõrvalejäämisest nimetab loovisikute olukorda õigustatult "nurjatuks probleemiks", millele üldjuhul lahendusi leida ei ole lihtne, sest puuduvad kerged ja kiired võimalused osapoolte vahelisteks kokkulepeteks. Kuid uuringu autorid ütlevad välja ka sõnumi, mille eest on tulnud viimastel aastatel poliitikuid korduvalt hoiatada – praeguse olukorra jätkudes meie kultuur hääbub.

Ravikindlustatud on Eestis töölepingu alusel töötavad inimesed, muu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed. Samuti on ravikindlustatud ettevõtlustulu maksu maksjad ning FIE-d ja nende tegevuses osalevad abikaasad. Ettevõtjal, sh ka ühe inimese ettevõttel, on õigus töötamisega kaasnevatele sotsiaalsetele tagatistele, kui ta saab juhatuse liikme või võlaõigusseadusest (VÕS, 2002) lähtuva lepingu alusel töötasu ja tema eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses. Samuti ka juhul, kui ta sõlmib kuuajalisest perioodist pikema või määramata tähtajaga töölepingu. Ravikindlustusele on õigus ka ettevõtlustulu maksu maksjal, kes maksab ettevõtlustulult ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses.

Iga teine loovisik saab hinnanguliselt aasta jooksul töist tulu vähem kui kuuel kuul või ei saa
seda üldse. 2021. aastal valminud uuringu kohaselt olid vabakutselistel loovisikutel kõik 12 kuud töiselt hõivatud kolmandikul (35%), seevastu ühelgi kuul ei saanud töist tulu viiendik (21%) vabakutselistest loovisikutest. Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide katvuse ja piisavuse väljakutsed on teiste vabakutselistega sarnased – kehtiv sotsiaalkindlustussüsteem ei toeta piisavalt kogu laiemat vabakutseliste sihtrühma. Vabakutselised loovisikud kuuluvad hõivatute gruppi, kes on tööturu ja sotsiaalmajandusliku toimetuleku riskist rohkem ohustatud. Kõik loometöö valdkonnad on valdavalt projektipõhised. Projektipõhised tööd on tihti ajutise loomuga, seda nii rahastuse kui ka teiste ressursside kaasamise mõttes. Töö tegijad on enamasti iseseisvad ja isemajandavad. Positiivsed küljed on paindlikkus ja vaheldusrikkus, kuid see tähendab ka tööaja ebaühtlast jaotust ning raskusi pikaajaliste plaanide tegemisel (Koppel jt, 2021).

Loometöö eest saadav tasu moodustab keskmiselt kaks kolmandikku (67%) loovisikute kõikidest sissetulekutest. Suurema loometöö sissetulekutega loovisikutel moodustab erialane loometöö tulu suurema osakaalu nende kõikidest tuludest, ühtlasi on neil vähem loomeala väliseid tegevusi ning vähem optimeeritakse maksudega. Väiksema tulu korral kompenseeritakse vähest loometöö tasu tööga teistes loomevaldkondades või ka väljaspool kultuuri. Loometöötajate tänast toimetulekut ei ole võimalik parandada ilma lisarahastuseta, mis on suunatud töötasude suurendamisse. Loomingu tegemist iseloomustab Eesti väikene turg, mis toimib valdavalt turutõrke kontekstis ning ilma avaliku sektori toeta kaasneks professionaalse loomingu drastiline vähenemine piirini, kus kannataks kogu Eesti kultuuri mitmekesisus ja jätkusuutlikkus. Suur osa loometööst valmib täna autorite ja korraldajate enda heaolu ja pideva rahalise omaosaluse arvelt. Teoseid luuakse, hoides kokku toimetuleku pealt või ohverdades sissetulekute nimel sotsiaalkaitse. Nii valitakse väikest loometulu suurendavad, ent kaitset mitteandvad lepingutüübid (Koppel jt, 2023).

Eesti kuulub Euroopas ja Põhjamaades kuue viimase riigi hulka, mille elanikel ei ole veel universaalset ravikindlustust. Ka siin oleks kiired ja efektiivsed muudatused – arvestades elanikkonna vananemist ja tööhõive vormide muutumist – äärmiselt vajalikud. Koalitsioonileppe sotsiaalpoliitika peatükk seab eesmärgiks otsida võimalusi lisaraha kaasamiseks tervishoidu ja pensionisüsteemi ning toetada solidaarse tervisekindlustuse jätkumist. Selleks soovitakse 2023. aasta lõpuks läbi viia tervishoiu rahastamise analüüs, eesmärgiga tagada senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastamine ja jätkusuutlikkus. Loodetavalt käsitleb loodav analüüs ka tööandjaid ja üksikisikutest ettevõtjaid koormavat tööandjamaksu. Maksu, mis on kaasa toonud töötajate tasustamise viisil, mis ei taga neile hädavajalikku sotsiaalset kaitset. Sotsiaalmaksu lahtisidumine tööandjamaksudest ning selle kohaldamine astmeliselt vastavalt sissetuleku suurusele või maksubaasi erinevatele tuluallikatele laiendamine suurendaks olulisel määral maksude laekumist tervishoiusüsteemi, parandaks maksekäitumist ning pikemas vaates ka inimeste toimetulekut.

Suurema avaliku sektori toega või maksusüsteemi muudatustega oleks võimalik parandada kultuurivaldkonna tööandjate võimekust ja ka teadlikkust, mis omakorda võimaldaks parandada vabakutseliste olukorda ja sunniks neid senisest suuremal määral seisma enda õiguste eest ja seeläbi ka töötasude ning nendega kaasnevate sotsiaalsete garantiide eest. Vabakutseliste (loovisikute) olukorda tööturul ja ligipääsu sotsiaalsetele garantiidele on põhjalikult käsitletud riigi poolt tellitud uuringutes "Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?" (Koppel jt, 2018), "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" (Koppel jt, 2021), "Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine" (Koppel, 2023).

Regulatsioonid ja seadused

Olulisemad sotsiaalkaitset ja vabakutseliste toimetulekut puudutavad seadused on loovisikute ja loomeliitude seadus (LLS, 2004), mille vahendusel toetatakse loovisikuid loometoetustega, millega kaasnevad toetuse perioodil sotsiaalsed garantiid. Praeguses versioonis reguleerib seadus kultuurilise loovuse ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandab loomeliitude kaudu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi. Vabakutseliste toimetulekut käsitleb ka "Kultuuri arengukava 2021–2030", mis on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument ja on jätkustrateegiaks dokumendile "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" (Kultuuriministeerium, 2021). Lisaks riigi arengukavale mõjutavad loovisikuid ka kitsamad valdkondlikud arengukavad: kunstivaldkonna arengukava "KUVA 2021–2025" (Eesti Kunstnike Liit jt, 2021), Eesti Disaini Arengukava 2023 (Eesti Disainikeskus, 2019) ja mitmed valdkondlikud kokkulepped.

Eesti riigis kehtivad seadused, mis peaksid lisaks kultuurkapitali seadusele (KultKS, 1994) käsitlema ka vabakutseliste tööhõivet ja sotsiaalseid garantiisid ning regulatsioone, kuid omavad kahetsusväärselt vähesel määral puutepunkte vabakutseliste töötajatega, on mitmeid: ravikindlustuse seadus (RaKS, 2002), mis reguleerib solidaarset ravikindlustust, töölepingu seadus (TLS, 2008), mis defineerib töölepingu olemust ja selle rakendamise korda ning töövõtja ja tööandja vahelisi suhteid, riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS, 2001), perehüvitise seadus (PHS, 2016) ja töötuskindlustuse seadus (TKindlS, 2001). Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS, 2015) reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku võimu poolt ja sätestab sotsiaalkaitse põhimõtted.

Praegune sotsiaalkaitsesüsteem on kehtinud juba pikki aastaid ning selle toimimine on kinnistunud nii töövõtjate kui ka tööandjate seas. Vabakutselisuse käsitlemine töö tegemisena ei ole aga siiani paljudele arusaadav ega ka tuttav. Sotsiaalsete garantiide kättesaadavus taandub pelgalt maksulaekumisele ega arvesta päev-päevalt keerukamaks muutuvat vabakutseliste olukorda või ka muutunud töövorme. Seoses miinimumpalga tõusuga tõuseb aga aasta-aastalt kõrgemale sotsiaalmaksu miinimumkohustuse määr, tehes garantiide kättesaadavuse vabakutselisele seeläbi üha keerukamaks.

Kokkuvõtteks

Aastakümnete jooksul on loovisikute huvikaitseorganisatsioonid, eelkõige loomeliidud, teinud ettepanekuid loovisikute toimetuleku parandamiseks. Suurim senistest märguannetest on 2022. aasta augustis Eesti Kunstnike Liidu poolt alustatud tähtajatu meeldetuletuskampaania "Ravikindlustus kõigile!" (Eesti Kunstnike Liit, 2023). Kampaania tulemusel kohtusid loomeliitude esindajad Eestis tegutsevate erakondade juhtide ja liikmetega, kampaaniaga liitusid lisaks loomeliitudele ka paljud kultuuriasutused ning loovisikute toimetuleku probleem jõudis paljude erakondade valimisplatvormidesse. Koalitsiooniläbirääkimistega samaaegselt toimus loovisikute pikett Toompeal ja ilmus rohkelt kajastusi ajakirjanduses.

Käesoleval aastal täitus 35 aastat loomeliitude ühispleenumist Toompeal, mis oli üheks suurimaks tõukeks iseseisvumise taastamisel. Loovisikute õigustatud ootus paremale ja tegelikkusele vastavale maksusüsteemile, ootus ligipääsule raviteenustele ning inimväärsele vanaduspensionile on kestnud nüüdseks juba kolm aastakümmet. Ja seda olukorras, kus loovisikud ja loomeliidud täidavad päevast päeva riigi põhiseadusest tulenevat kohustust säilitada, arendada ja kaitsta eesti keelt ja kultuuri, selle igapäevase missioonitöö eest sageli tasu ja turvatunnet pälvimata.

Allikad:

• Koppel, K., Piirits, M., Masso, M. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Mõttekoda Praxis.
• Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis.
• Koppel, K., Arrak, K., Konov, V., Parts, R. (2023). Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine. Civitta Eesti AS.
• Kultuuri arengukava 2021–2030. (2021). Kultuuriministeerium.
• Kunstivaldkonna arengukava 2021–2025. (2021). Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
• Soomre, M-K., Kranich, H., Merihein, M. (2023). Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest. Kultuuriministeerium.
• Kultuurkapitali seadus (01.07.1994). Riigi Teataja. Kasutatud 17.11.2023, https://www.riigiteataja.ee/akt/KultKS
• Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus. Seaduse muutmise eelnõu 338. Riigikogu. Kasutatud 8.11.2023, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0984addc-1900-4a8f-aaf046e9b2831709/Eesti%20Kultuurkapitali%20seaduse%20ja%20hasartm%C3%A4ngumaksu%20seaduse%20muutmise%20seadus
• Eesti Vabariigi põhiseadus (03.07.1992). Riigi Teataja. Kasutatud 8.11.2023, https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002
• Loovisikute ja loomeliitude seadus (18.11.2004). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/LLS
• Perehüvitise seadus (15.06.2016). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/PHS
• Ravikindlustuse seadus (19.06.2002). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062011008
• Riikliku pensionikindlustuse seadus (05.12.2001). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/RPKS
• Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (30.12.2015). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015003
• Töölepingu seadus (17.12.2008). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146
• Töötuskindlustuse seadus (13.06.2001). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/TKindlS
• Töövõimetoetuse seadus (19.11.2014). Riigi Teataja. Kasutatud 15.11.2023,
• Võlaõigusseadus (01.07.2002). Riigi Teataja. Kasutatud 20.11.2023,
https://www.riigiteataja.ee/akt/961235

Elin Kard on Eesti Kunstnike Liidu president ja õpib Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi magistriõppes õppekaval "Muutuste juhtimine ühiskonnas".

< tagasi