est eng

Värske Kunst.ee 2024/1 vahel on rikkaliku repromaterjaliga illustreeritud erilisa Eesti oksjoniturul läbi aegade kalleimaks kunstnikuks kujunenud Konrad Mägi (1878–1925) elust ja loomingust võrdluses Euroopa kunstiajaloo kaanoniga! Vt: Nils Ohlsen "Konrad Mägi ja Die Brücke Läänemere kaldal – pelgalt kokkusattumus või fenomen?"

 

Sõnastamise jõud

Katrin Kivimaa (1-2/2011)

Katrin Kivimaa kontekstualiseerimas näitust “Sõnastamata lood” 
 
 Eesti kultuurilukku ja eelkõige näituste ajalukku jätab Tallinna Kunstihoones 2011. aasta mais-juunis toimunud näitus “Sõnastamata lood” kindlasti oma jälje. Paarikümne eesti ja väliskunstniku teoseid esitav ekspositsioon on siinne esimene suurem ja rahvusvaheline kuraatoriprojekt, mis keskendub seksuaalvähemuste (enese)representatsioonidele, tehes seda eelkõige lugude jutustamise vormis. Kui keegi peaks arvama, et tegemist on vaid vähemus- või nn nišiprojektiga, siis eksitakse – projekt kõnetab Eesti ühiskonda tervikuna. Olgu siis seatud fookusesse siin või Põhja- ja Ida-Euroopa teistes kultuurides eksisteerivad (eel)arvamused, vähemuste sotsiaalne marginaliseerimine või inimeste eraeluliste mudelite rikkus ja üleskutse ratsionaalsele-demokraatlikule debatile samasooliste partnerluse seadustamise üle.
 
Anti-identitaarne mõttelaad versus identiteedipoliitika
 
Seatud ülesanne kõnetada avalikkust ei ole just kerge ülesanne. Kõigepealt tunnistavad kuraatorid Anders Härm, Rebeka Põldsam ja Airi Triisbergisegi, et näitus on sotsiaalselt ja poliitiliselt aktuaalne, paigutudes Eesti ühiskonnas toimuvate debattide taustale, kuid selle teoreetilised ja identiteedipoliitilised tagamaad on siinses kontekstis üsna vähe tuntud. Seetõttu vajaks kuraatoripositsioon, mis toetub ühelt poolt mittenormatiivseid seksuaalsusi ühendavat kogukonda tähistavale akronüümile LGBTQI (lesbiline, gei-, bi-, trans-, queer- ja interseksuaalsus) ja teisalt queer-feministlikule teooriale, tervet sissejuhatavat loengukursust.
 
Et selleks ruumi pole, võiks osutada teatud vastuolule nende kahe positsiooni vahel. Töö diskrimineerimise vähendamise suunas ning sotsiaalse, poliitilise ja õigusliku võrdsuse saavutamine nõuab ühendavat ja selgekujulist identiteedi- ja representatsioonipoliitilist programmi. Queer-teooria aga vastandub igasugustele kindlatele kategooriatele. Seda mõttetraditsiooni seostatakse peamiselt ameerika filosoofi Judith Butleriga, kelle põhiseisukohad on ehk meilgi tänu üldkäsitlusele “20. sajandi mõttevoolud” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009) tuttavad: sooline identiteet ja selle väljendused – nagu ka igasugune muu identiteet – ei ole püsivad, määratud ega etteantud, vaid neid luuakse pidevalt sotsiaalsetes praktikates, lausungites, diskursustes, institutsioonides. Queer-mõtlemine võib konkreetsust ja tõsikindlust ihalevale vaatajale võõraks osutuda – olgu siis tegemist hetero- või homoseksuaalse subjektiga. Samuti teeb see keeruliseks ühtsele (soolisele või seksuaalsele) identiteedile rajatud poliitiliste liikumiste edendamise. Kuid inimeste ja nähtuste tõsikindla ja muutumatu olemuse kahtluse alla seadmine ei ole sugugi vaid queer-teoreetikute väljamõeldis, vaid see kuulub nii budistliku kui ka maalähedaselt realistliku eluvaate hulka. Äkki osutub queer-teooria (mingis vormis) siinsele identiteedipoliitikale sobivamaks, kui praegu arvata oskame? Vastandub see ju grupiviisilisele kategoriseerimisele ning rõhutab subjekti individuaalsust. Just viimasel põhjusel on näituse fookus isiklikele narratiividele ja nende seostele sotsiaalsete kontekstidega igati põhjendatud.
 
Jutuvestmine ja kõnetamine
 
Lugude vestmine on inimkultuurides võimas traditsioon, mis kujundab nii inimeste mõttemaailmu kui ka sotsiaalset tegelikkust ning avab uksed maailma muutmise võimalustele. Selles mõttes on näitusel esitatud lood täis erisuguseid potentsiaalsusi, mis ei pruugi sugugi avaneda ühes suunas ega peagi seda tegema, kuid mille esitamine loob diskussioonivälja, mis välistab võib-olla kõige hullema – vaikuse. Isegi homofoobia (vt Minna Hindi ja Liisi Eelmaa intervjuud eesti “värvikate” homofoobidega) esiletoomine on parem kui hirmutav vaikus, mis ümbritseb (armastus)lugusid, millest rääkida ei saa. Nüüd, mil vähemalt mõnedes eluvaldkondades (nt kultuuris või inimõiguste kontekstis) on varem keelatud (armastus)lugude rääkimiseks luba antud, saab sõnalisest kapist-välja-tulemisest oluline samm – olgu siis indiviidi või kogukonna jaoks. Näitus keskendub peamiselt dokumentalistlikule lähenemisele, mis jäädvustab seksuaalvähemuste hulka kuuluvate inimeste kogemusi igapäevaelus, peresuhetes, tööl jm. Mõningatest teostest (nt Mare Tralla päevikud ja fotoseeria “Out”) saab näituse kontekstis visuaalne coming-out; nende piltide-tekstide pihtimuslikku ja teraapilist aspekti markeerivad sügavalt isiklikud visuaalsed kujundid või privaatne kirjandusvorm.
 
Lõpetuseks vaatamisprotsessist kui kehalisest kogemusest, mida Kunstihoonesse ehitatud keskkond pidevalt meelde tuletab. Näituse arhitekt Karli Luik ja disainer Jaanus Samma loonud ebatraditsioonilise kujunduse, mis esitab autorite sõnul kontseptuaalset queer-ruumi. Ükskõik, kui harjumatud Kunstihoone saalide ruumikorraldust lõhkuvad lakke riputatud suuremahulised kastid, mille sees asuvad minikinod, vaataja silmale või kehale ei oleks, sümboolselt toimivad nad hästi. Vaataja “sunnitakse” laest rippuvasse “kappi” minemise ja sealt väljatulemise kogemust korduvalt oma nahal läbi mängima. Kasti tuleb siseneda seina alt. Selle käigus teoks saanud kummardustest saavad sümboolsed žestid, mis väljendavad austust nende ees, kes elavad endiselt võõrastamise või ühiskondliku tõrjumise õhkkonnas.
 
Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia professor, Kunstiteaduste instituudi juhataja. 
 
7.05–26.06.2011
Kuraatorid: Anders Härm, Airi Triisberg, Rebeka Põldsam.
Kunstnikud: Malin Arnell & Kajsa Dahlberg & Johanna Gustavsson & Fia-Stina Sandlund+Zoe Leonard, Pauline Boudry & Renate Lorenz, Sezgin Boynik & Kalle Hamm & Minna L. Henriksson & Dzamil Kamanger, Liisi Eelmaa & Minna Hint, Conny Karlsson, Dagmar Kase, Kiwa & Terje Toomistu, M.L., Marcus Lindeen, Karin Michalski & Sabina Baumann, Nallem, Flemming Rolighed, Emily Roysdon, Jaanus Samma, Mariá Takács, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund.
Ürituste programmis osalejad: A.K. Burns & A.L. Steiner, Kajsa Dahlberg, Kaspars Goba & Ieva Ubele, Ana Hoffner, Kiwa & Terje Toomistu, Robert Kulpa, Karin Michalski, Aurora Reinhard, Mariá Takács jpt.
< tagasi

Serverit teenindab EENet