TOIMETUSELT
(1/2024)
Kevad 2024
Üldjuhul huvitab kunst muidu kunstikaugeid või "-leigeid" inimesi siis, kui see on seotud kas raha või poliitikaga. Ühesõnaga, võimuga. See seaduspära tuleb ühiskonnas kõige paremini esile alati siis, kui kunstiturul puruneb mingi järjekordne hinnarekord või kui (ühis)meediakatlas podiseb mõni rammusam kunstiskandaal – ühtäkki on kõik kohad täis üleöö esile kerkinud "kunstieksperte" ja järjekordne arvamuste paljususte festival saab alata.
Varem või hiljem suubuvad ka mõlemat liiki diskussioonialgatused juba sissesõidetud rööbastesse. Esimesel juhul saab paratamatult peamiseks uudishimu, millist päritolu kapital kallihinnalise kunstiteose lõpuks kinni on maksnud. Teisel juhul muutub omakorda tähtsaimaks küsimusepüstitus, kus jooksevad demokraatlikus turumajanduses vaba eneseväljenduse piirid ja millal on tegu kunsti, millal propagandaga.
Konkreetsemaid küsimusi neil ja teistel kunstiteemadel püstitavad seekordses numbris Heie Marie Treier, Kädi Talvoja, Andreas Trossek, Taavi Eelmaa, Konstantin Kuningas, Leslie Moody Castro, Kaire Nurk, Mari-Liis Krautmann, Anita Kodanik, Krista Kodres ja Johannes Saar.
Ja numbri lõpetab – või seda "alustab", juhul kui käesolev köide tagurpidi keerata – kaks temaatilist erilisa. Esimeses neist annab Kunstiasutuste Liidu tegevjuht Kadi-Ell Tähiste ülevaate eraõiguslike kunstikorraldajate tegevustoetuste korraldusest Eestis. Teises erilisas seostab Lillehammeri kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen omakorda Konrad Mägi maalide Läänemere temaatikat Saksa kunstnikerühmitusega Die Brücke.
Ah jaa, kvartaliajakiri Kunst.ee on nüüdsest saadaval ka e-versiooni kujul. Paberväljaande tellijale hakkab e-versiooni lugemine portaalis kultuurileht.ee olema tasuta.
Püsige lainel!
