est eng

Värske Kunst.ee 2024/1 vahel on rikkaliku repromaterjaliga illustreeritud erilisa Eesti oksjoniturul läbi aegade kalleimaks kunstnikuks kujunenud Konrad Mägi (1878–1925) elust ja loomingust võrdluses Euroopa kunstiajaloo kaanoniga! Vt: Nils Ohlsen "Konrad Mägi ja Die Brücke Läänemere kaldal – pelgalt kokkusattumus või fenomen?"

 

Toimetuselt

(3-4/2009)

 
Alates 2009. aastast hakkas varem kvartaliajakirjana ilmunud kunst.ee ilmuma kaks korda aastas (vastavalt 1–2 ja 3–4), käesolev KUNST.EE väljaanne on niisiis teine koond- ehk topeltnumber sel aastal. Tänavu kevadel kolmeliikmeliseks laienenud toimetus koosseisus Andreas Trossek, Ave Randviir ja Heie Treier on teinud valiku sündmustest Eestis ja välismaal, mida puudutatakse ajakirjas lähemalt. Võttes ette 2009. aasta teise poole, näeme ajakirja lehitsedes, et rubriigis “Fookus” tuleb juttu järgmistel teemadel: Eesti ekspositsiooni edu 53. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil ja teised esiletõstmist väärivad rahvuspaviljonid Veneetsias ning Tallinna Kunstihoone retrohõnguline kogudenäitus. Järgneb rubriik “Analüüs”, mis keskendub seekord küllaltki eri masti persoonidele: Tallinnas kolmandat korda toimunud “Nu Performance Festival” ja seal esinenud helikunstnik Andres Lõo, Tallinna rahvusvahelise joonistustriennaali “Manu Propria” raames toimunud joonistamismaraton ja seal osalenud rahvusvahelise kaasaegse kunstiareeni täht Dan Perjovschi, Berliinis kunstiteaduse doktorikraadi pälvinud Mari Laanemets jne. Lisaks uudisrubriigid: poole aasta pikkust ajavahemikku kokku võtta üritav galeriirubriik ja uute kunstitrükiste sisututvustused.
 
Seekordne KUNST.EE päädib Andres Toltsile pühendatud ajakirjalisaga, mille on koostanud külalistoimetaja Eero Epner külaliskujundaja Martin Pedaniku abiga. Eesti avangardipõlvkonda kuuluv Tolts tähistas tänavu mitme näitusega Tallinnas oma 60. sünnipäeva, mis andis ajendi valgustada väheteatud tahke tema loomingus ja lükata ümber mõni eksitav müütki. Tahtmatult lisab käesoleva vahekokkuvõtte ilmumisele aktuaalsust tõik, et aasta lõpus pälvis juba 1970. aastatel korduvalt üheks eesti maali uuendajaks nimetatud Tolts viimaks ometi ka Konrad Mäe maalipreemia, kuigi selle sündmusega ei osanud koostaja kevadel oma tööd alustades loomulikult arvestada.
 
KUNST.EE on jätkuvalt avatud kaastööde tasandil kõikidele kunstiprofessionaalidele, sest tegemist on – mida tuleb ikka ja jälle korrata – laiapõhjalise kunstiajakirjaga. Ajakirja toimetus ei pruugi seega alati jagada kõiki vaateid, mida väljendavad toimetuse tellitud või toimetusele avaldamiseks pakutud kaastööde autorid, oluline on lihtsalt mängureeglite selgeks tegemine. Sõnavabadus peaks Eesti Vabariigis endiselt jõus olema ja igal inimesel on õigus jääda kindlaks oma arvamusele.
 
Arvamusvabaduse klausel kehtib niisamuti käesoleva numbri ülaservast välja turritava ajakirjaeri kohta, mille on koostanud Margaret Tali ja Maarin Mürk – ja seda just nimelt avatud ühiskonda iseloomustavalt kriitiliselt kodanikupositsioonilt. Ajakirjalisa “Eesti kunsti ökonoomika” soovib alustada diskussiooni kunsti ja raha teemadel, alustades küsimusest, kes kui palju ja mille eest avalikku raha saab ja mida ajakirjalisa koostajad nendest ka arvavad. Jätkuval kärpeajal põletavalt poleemiline teemapüstitus on seetõttu vormitud KUNST.EE peadisaineri Margus Tamme ja külaliskujundaja Sverre Lasni abiga keskmise ärilehe välimust meenutavasse formaati. Institutsioonikriitika parimates traditsioonides võetakse ette Tallinnas paiknevad võtmeinstitutsioonid, nagu Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinna Kunstihoone – ja vaid Kumu kunstimuuseum ning Eesti Kunstiakadeemia jäävad seekord koostajate tähelepanu alt välja.
 
Kriisitaju ja kriitika, võidud või kaotused, restitutsioon või revolutsioon, rääkimata kunstnikele kaua lubatud kaunikesest “protsendiseadusest”. Mida soovida lisaks ühelt tagasivaatelt 2009. aasta teise poole kunstielule?
< tagasi

Serverit teenindab EENet